Tartu Ülikool

Sotsiaalteaduskond

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond

Sotsiaaltöö eriala

Kerstin Rei

PÄEVAKESKUSE FUNKTSIOON TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUSE

I PÄEVAKESKUSE NÄITEL

Bakalaureusetöö

Juhendaja: M S W Reeli Sirotkina

Tartu 2003

ABSTRACT

Current study “Day-centre function in Tartu Mental Health Care Centre” is about servicefor mentally ill people – supporting them every day in day-centre.

The purpose of this study is to give a perspective about how the workers and clients see the work of Tartu Mental Health Care Centre`s I day-centre.

The author tried to find answers to following questions. First, what are the purposes why clients go to the day-centre? Are they similar or dissimilar to worker`s purposes of working? What would the workers and clients change in the work of the day-centre?

There has been used a qualitative analysis. The data were collected via standardized open-ended interview. The empirical data was analysed by qualitative cross-case method.

The conclusions are:

  • The main purpose of the day-centre for clients and workers is to give meaning to the clients everyday life.
  • The clients feel loneliness, they do not have the supporting network. They feel that people outside the day-centre do not understand them
  • When clients need help in concerning about formalities, they go for help to social-worker not to their tutor.
  • There is a need for standardisation of the servicebecause the day-centre depends excessively on coordinator.
  • To reduce the client`s dependence on day-centre the period of being there should be fixed.
  • The clients would like more activities, not to allow drunk people in the day-centre and more means. Workers think that the day-centre should be open in the evenings too, there should be more workers and the client should be there for fixed period.

The recommendation are:

  • Try to create a supporting network
  • Standardisation of the service

SISUKORD

ABSTRACT

SISUKORD ...... 3

SISSEJUHATUS ...... 5

I TEOREETILINE OSA ...... 7

1.1Päevakeskus kui teenus ...... 7

1.1.1 Seadusandlik alus ...... 7

1.1.2 Näide Päevakeskuse igapäevatööst ...... 9

1.2 Päevakeskuse tööpõhimõtted ...... 11

1.2.1 Rehabilitatsioon ...... 11

1.2.2 Tegevusteraapia ...... 13

1.3 Päevakeskused Eesti näitel ...... 16

1.3.1 Pelguranna Tugikodu ...... 17

1.3.2 Hellamaa Perekeskus ...... 17

1.3.3 Merimetsa Tugikeskus ...... 18

1.3.4 MTÜ Iseseisev Elu ...... 18

1.4 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ...... 18

II METOODIKA ...... 22

2.1 Uurimuse teoreetiline lähtekoht ...... 22

2.1.1 Eesmärk ja uurimisküsimused ...... 22

2.2 Uurimismeetod ja andmete kogumine ...... 23

2.2.1 Intervjuud töötajatega ...... 23

2.2.2 Intervjuud klientidega ...... 24

2.3 Valim ...... 24

2.4 Kodeerimine ja analüüs ...... 24

III ANALÜÜS ...... 26

3.1 Eesmärgid ...... 26

3.2 Igapäevaeluoskuste arendamine ...... 29

3.3 Tulevik Päevakeskuses ...... 36

IV ARUTELU ...... 42

KOKKUVÕTE ...... 47

Kasutatud kirjandus ...... 49

Lisa 1 Tegevusjuhendaja ametijuhend ...... 51

Lisa 2 Vastutava koordinaatori ametijuhend ...... 52

Lisa 3 Töötajate intervjuu kava ...... 53

Lisa 4 Klientide intervjuu kava ...... 54

Lisa 5 Tööplaan 2002 ...... 55

Lisa 6 Kodeeritud empiiriline materjal (töötajad) ...... 56

Lisa 7 Kodeeritud empiiriline materjal (kliendid) ...... 60

SISSEJUHATUS

Inimesed erinevad üksteisest kõigi oma vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta, isiksuse omaduste, iseloomujoonte jms. poolest. Võrreldes teiste inimeste ja mistahes abstraktsete norm-keskmiste või norm-ideaalidega on igal inimesel vähemal või rohkemal määral iseärasusi, erinevusi ja/või kõrvalekaldeid (Paavel et al, 2000/2001)

Psüühikahäire viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (ibid.).

Antud teema on tänasel päeval aktuaalne, kuna viimastel aastatel on psüühiliste erivajadustega inimestele avatud üle Eesti mitmeid päevakeskusi. Seetõttu on sellisest teenusest vähe kirjutatud.

Töö eesmärgiks on anda ülevaade Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse I Päevakeskuse tööst läbi töötajate ja klientide intervjuudes avaldatud arvamuste.

Uurimuse käigus tehtud intervjuud Päevakeskuse töötajate ja klientidega annavad võimaluse võrrelda teenuse pakkujate ja teenuse tarbijate nägemust Päevakeskuse tööst.

Käesolev uurimus viidi läbi kvalitatiivset meetodit kasutades. Andmekogumisel kasutati struktureeritud, vabade vastustega intervjuud (Vihalemm, 2000).

Uurimuse käigus kogutud empiirilise materjali analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset cross-case meetodit.

Töö esimeses peatükis käsitletakse uurimuse teoreetilisi lähtekohti. Vaadeldakse päevakeskuses kasutatava tegevusteraapia põhimõtteid, seadusandlikku alust ning erinevaid näiteid Eesti päevakeskustest.

Teine peatükk annab ülevaate uurimuse ülesehitusest, valimist ning kodeerimisest.

Analüüsi osas on lähtutud kodeeritud empiirilisest materjalist. Uurimustöö tulemused on esitatud sobivate lõikudega kodeeritud materjalist. Järeldused antud uurimusest on esitatud kokkuvõttes.

Siin kohal soovin avaldada tänu oma juhendajale Reeli Sirotkinale ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötajatele ning inimestele, kes kasutavad päevakeskuse teenust.

I TEOREETILINE OSA

1.1 Päevakeskus kui teenus

Sotsiaalhoolekande seaduse § 18 (1) järgi nimetatakse päevakeskuseks päevast hooldamist osutavat asutust.

Päevane hooldamine hoolekandeasutuses on üks avahoolduse vorme. Kus isiku või perekonna toimetulekut toetatakse sellega, et hooldamist või järelvalvet vajavale isikule tagatakse talle vajalikud teenused. Isiku perekonnaliikmed vabanevad tänu sellele päevase hooldamise kohustusest ning saavad teha muid igapäevaseid toiminguid. Lisaks hooldamisele ja järelvalvele saavad hooldatavad ka koduseinte vahelt välja ning kohtavad hoolekandeasutuses teisi inimesi, kellega suhelda (Mikkola, Malvet, 1998)

Päevane hoolekandeasutuses viibimine võib tähendada ka lihtsalt seal suhtlemiseks või huvitegevuseks kooskäimist (ibid.).

Päevakeskuses pakutakse isikule sotsiaalteenuseid, arendus- ja huvitegevust (ibid.).

Optimaalne aeg ühe inimese kohta päevakeskuses võiks olla vähem kui 40 tundi nädalas. Näiteks kui inimesel on suur vajadus toetusele, siis 20 tundi kodust väljaspool veedetud aega on küllaldane. Mõni inimene vajab päevast tegevust poole vähem, sest kasutab aega teiste huvide harrastamiseks (Ericsson, 2002)

1.1.1 Seadusandlik alus

Psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud teenuseid käsitleb Sotsiaalministri poolt välja antud määrus nr. 14 “Erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste osutamisega seotud tegevuskulude katmise kord 2001. aastal”.

Määrus on antud välja 15. jaanuaril 2001. aastal. Eelpool mainitud määruse lisas 1 on kehtestatud psüühilise erivajadusega inimeste riikliku hoolekande teenuste kättesaamise kriteeriumid. Lisas 3 on lahti seletatud mõiste igapäevaelu toetamise teenus.

Psüühilise erivajadusega inimeste riikliku hoolekande teenuste kättesaamise kriteeriumite üldnõueteks on:

  • Isikul peab olema raske ja/või püsiv psüühikahäire
  • Isik või tema seaduslik esindaja peab esitama kirjaliku taotluse vastava teenuse saamiseks
  • Teenuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised konkreetse teenuse saamiseks sätestatud kriteeriumid

Igapäevaelu toetamine teenuse kättesaamise lisakriteeriumiteks on töövõime kaotus vähemalt 10% ning keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos.

Igapäevaelu toetamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:

  1. Suunaja kinnitatud saatekiri
  2. Suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia

Igapäevaelu toetamise teenuse reglementeerimisel on olulised teenuse eesmärk; teenuse sisu kirjeldus; nõuded töökorraldusele-, ruumidele- ja personalile.

Teenuse eesmärgiks on inimese parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel.

Igapäevelu toetamist kirjeldatakse järgmiselt:

  • Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine
  • Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine
  • Isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine
  • Aja struktureerimine, vaba aja sisustamine
  • Juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel
  • Kaasamine töösarnasesse tegevusse
  • Pereliikmete ja lähedaste toetamine

Nõuded töökorraldusele on järgmised:

  • Teenust osutavad päevakeskused, mis peavad olema klientidele avatud tööpäeviti
  • Klientidel peavad olema võimalused vähemalt kolmeks eri tegevuseks
  • Iga kliendi kohta peab olema eriarstiabi või rehabilitatsiooniasutuse poolt seatud kliendi rehabilitatsiooni- või hooldusplaaniga seotud ülesanne
  • Iga kliendiga peab olema koostöösuhe vähemalt üks kord nädalas, arvestuslik koormus keskmiselt kuni 20 tundi nädalas kliendi kohta

Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja peab olema kümne kliendi kohta.

Teenuse osutamiseks kasutatavates ruumides peab olema sooja joogi valmistamise võimalus.

1.1.2 Näide Päevakeskuse igapäevatööst

Arengupuudega inimestel on korrapärane tegevus oluline, sest see annab elule sisu ja mõtte. Alles siis saab arengupuudega inimene kasutada oma- sageli suure vaevaga omandatud – teadmisi ja oskusi. See annab arengupuudega inimesele võimaluse muutuda iseseisvamaks ja teeb ta ühiskonnast vähem sõltuvaks. (Bakk, Grunewald, 1999)

Päevakeskustes käivate inimeste arv võib kõikuda 10st 50-ni ja enamgi. Liiga suur arv ei ole hea. Hooldekodude juures asuvate päevakeskuste suurus sõltub kohtade arvust hooldekodus. Kõik hoolealused peaksid saama päevakeskuses käia. (ibid.)

Päevakeskus pakub treeningut, aktiivset tegevust ja igapäevast koosolemist. See on üks hoolekande vorm ja mitte palgaline töökoht, kuigi need, kes sealsest tegevusest osa võtavad, peavad seda tihti oma tööks. (ibid.)

Päevakeskus on eelkõige mõeldud kõige raskemate puuetega inimestele. Kergema puudega inimestel ei tohi lasta neid kõrvale tõrjuda. Kõige raskemate puuetega inimestel on veel suurem vajadus korrapärase tegevuse järele kui kerge ja mõõduka arengupuudega inimestel. (ibid.)

Kõigil on õigus viibida päevakeskuses terve päeva. Tegevuse sisu peab olema võimalikult vahelduv ja individuaalne. Tegevust juhivad tööterapeudid. Päevakeskuse tegevuses on eriti oluline koostöö omastega ja rühmakodu personaliga. Nendel inimestel on ühine vastutus meeldiva elukeskkonna loomisel. Päevakeskus on personali jaoks ainulaadne töökoht. Ei ole vaja teha midagi muud, kui luua hoolealustele mõtestatud tegevusi ja elamusi, et nad saaksid end arendada. Ei tohi nõuda muid tootmistulemusi või saavutusi, kui hoolealused ise soovivad. Ei tohi olla ka mingeid bürokraatlikke reegleid, mis hoolealuste ja personali võimalikke alternatiivseid ettepanekuid lämmataksid, tingimusel, et need ei välju kehtestatud raamidest. (Bakk, Grunewald, 1999)

Psühhootiliste häirete all kannatavate isikute juhendamine

Mõningatel juhtudel on tehtud juhendamisel vigu, mille tulemusena on haigus uuesti vallandunud. Neid üksikjuhtumeid on analüüsitud ja jõutud järgmiste juhisteni:

  • Antagu aega

Niisugustel inimestel on tihti raske hoida kontrolli all korraga paljusid inimsuhteid. Väga lähedasi kontakte on vähemalt alguses raske välja kannatada. Ta võib olla kahtlustav ja valvel ning sellepärast väljendada ennast kaudselt, mis äratab teistes hämmingut. Teda ei peaks sundima liiga innukalt kontakteeruma, arukas on lasta tal läheneda teistele omas rütmis.

  • Juhendamine olgu asjalik ja väheste žestidega

Austatagu inimese privaatsust, välditagu väga emotsionaalset või liigset kaasaelavat juhendamisstiili. Jõulised emotsionaalsed signaalid võivad põhjustada ahistatuse tunnet ja tekitada umbusku ning vajadust põgeneda.

  • Juhised ja nõuded olgu selged ja otstarbekad

Kuna psühhootilise isiku oma mõtlemine ja tegutsemine kontrollimata assotsiatsioonide mõjul kergesti hajub, on väljastpoolt tuleva juhtimise ülesanne aidata tal püsida asja juures. Juhised peavad olema konkreetsed, vältida tuleb pikki seletusi.

  • Selge ja konkreetne tagasiside toimetuleku kohta.

Siin tähendab tagasiside hinnangu andmist teise tegevusele mingis situatsioonis, mitte tagasisidet selle kohta, milline ta on inimesena. Negatiivse tagasiside suhtes tuleks olla ettevaatlik, kuna niisuguse inimese vastuvõtuvõime on sageli nõrk.

Nende reeglite järgi talitades on saadud häid tulemusi skisofreeniahaigete vaimupuudega inimeste rehabiliteerimisel avahoolduse tingimustes: on suudetud katkestada aastaid kestnud haiglaringe ja parandada igapäevaelu kvaliteeti (Seppälä, 2001).

1.2 Päevakeskuse tööpõhimõtted

Esmatähtis on hoolekandes olnud päevakeskuste avamine ning üksi elavaid ja abi vajavaid inimesi toetavate teenuste süsteemi väljaarendamine. Viimastel aastatel on psüühiliste erivajadustega inimestele avatud üle Eesti mitmeid päevakeskusi. Nende peamine ülesanne on toetada inimese iseseisvat toimetulekut talle tavapärases keskkonnas ning seega vältida tema saatmist erihoolekandeasutusse (Sõmer, 2000)

Päevakeskustel on erinevaid põhimõtteid:

  • Peamine tegevuspõhimõte - õppida töötama. Võtmesõnad: õppida tegema tööd, käteosavus, saada tulevikus töökoht, olla nagu normaalsed inimesed.
  • Peamine tegevuspõhimõte - iseseisva tegevuse võimaluse tagamine.

Võtmesõnad: tegevus, terviklikkus, osavõtt, vajadused, õppimine. Töö-ja tegevuskeskuse ülesandeks peetakse tervikliku tegevuse organiseerimist ja vaimupuudega inimese arvestamist indiviidina, kelle elus on ka vaba aja tegevusi (Põldemaa, 1995).

1.2.1 Rehabilitatsioon

Täpsemalt on päevakeskuste ülesanne tagada psüühilise erivajadusega inimestele psüühiline, füüsiline, sotsiaalne rehabiliteerimine/habiliteerimine nende toimetuleku kindlustamise eesmärgil; mõtestatud tegevuse pakkumine kasutades tegevusteraapia meetodeid ja kliendi motiveerimine, tema iseseisvuse ning aktiivsuse suurendamine (Bleive, 1999; Tausing, Michello, Subedi, 1999; Zastrow, 1982). (Tabel 1)

Tabel 1

Rehabilitatsiooni võtmeväärtused:

1.Funktsioneerimine:
2.Edukus:
3.Rahulolu:
4.Keskkonnaspetsiifilisus:
5.Valik:
6.Lõpptulemusele orienteeritus:
7.Toetus:
8.Kasvupotentsiaal: / 1.Keskendumine igapäevastele tegevustele
2.Keskendumine teiste inimeste nõudmistele kliendi maailmas
3.Keskendumine kliendi õnnetundele
4.Keskendumine spetsiifilisele kontekstile kus inimene elab, õpib, suhtleb või töötab
5.Keskendumine oma valitud eesmärkidele
6.Keskendumine rehabilitatsiooni hindamisele lähtudes mõjust kliendi lõpptulemustele
7.Keskendumine abiandmisele nii kaua kui seda vajatakse ja soovitakse
8.Keskendumine kliendi funktsioneerimise ja seisundi parandamisele

Andmete allikas: Psühhiaatriline rehabilitatsioon. – 1998, lk. 149.

Markku Ojanen määratleb psüühilise või psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni seitse eesmärki järgmiselt:

  • Füüsiliste võimete edendamine - psüühiliselt rehabiliteeruvale näiteks ülekaalu vähendamine või füüsilise vormi tõstmine
  • Kahjulike tavade ja harjumuste vähendamine – näiteks räpane riietumine, lohakas söömine, omaette rääkimine, üldiselt aktsepteeritavatest erinevad asendid ja liikumisviisid, kõvasti kirumine jne.
  • Tegevuse muutmine või lisamine – kuna tegutsemise tase on sageli alanenud ja lähiümbrus ei nõua osalemist või ei anna selleks võimalusi
  • Uute oskuste omandamine – sotsiaalsed oskused, nagu näiteks silma vaatamine, eneseteenindamise oskuste õppimine, tööoskuste õppimine
  • Positiivse ja/või realistliku minakäsitluse või hoiakute omaksvõtmine – näiteks positiivne mehe või naise roll, välimuse eest hoolitsemine, positiivse sotsiaalse rolli leidmine ja selle õppimine omas elukeskkonnas
  • Elukvaliteedi paranemine – aineline, sotsiaalne, tegevuslik, inimõiguste ja turvalisusega seotud elukvaliteet
  • Elu meelepärasemaks muutumine – mõistlikud sotsiaalsed rollid, osalemine ühises töös, aja kasutamine

(Seppäla, 2001)

1.2.2 Tegevusteraapia

Tegevusteraapia on inimese füüsilise ja psüühilise seisundi mõjutamine spetsiaalselt valitud tegevuste kaudu eesmärgiga aidata saavutada maksimaalset toimetuleku astet igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel (World Federation of Occupational Therapy, 1989)

Inimese tegevusvõime koosneb kolmest tegevustervikust:

  • Enese eest hoolitsemine
  • Töö
  • Vaba aeg

Tegevusteraapia protsess

  • Kliendi taustandmete kogumine
  • Hinnanguplaani koostamine
  • Tegevusvõime hindamine
  • Hindamistulemuste kokkuvõte ja teraapia planeerimine
  • Tegevusteraapia läbiviimine
  • Teraapia vahehindamise või lõpphindamise sooritamine
  • Tegevusteraapia protsessi dokumenteerimine ehk raporti koostamine

(Klaassen, Salumaa, 2000)

Tegevusteraapia inimkäsitlus

Tegevusteraapia inimkäsitlus ja inimpilt lähtuvad ajaloolisest seisukohast holismist ja humanismist. Holismist kõneldakse eelkõige seoses terviklikkusega, mis on midagi enamat kui lihtsalt osade summa (Klaassen, Salumaa, 2000).

Tegevusteraapia aluseks on käsitlus inimesest kui jagamatust füüsilisest, psüühilisest, vaimsest ja sotsiaalsest tervikust (ibid.).

Häireid ja puudujääke inimese psüühikas ja tegevusvõimes vaadeldakse kui üksteist pidevalt mõjutavatest osadest koosnevat tervikut. Seepärast ei tooda tegevusteraapias kunagi välja vaid inimese häireid ja puudusi, vaid otsitakse ja tuuakse esile ka olemasolevad jõuvarud ja huviobjektid st. tuuakse esile kasvamist, arengut ja muutumist soodustavad tegurid (ibid.).

Inimene on ainulaadne, aktiivne, uuriv, katsetav ja tagasisidet sooviv indiviid.

Inimeses peitub:

  • Vajadus tundma õppida ja valitseda keskkonda, tegutseda selles ja olla sellega vastastikuses mõjus
  • Soov õppida eesmärgipärast käitumist, et saavutada valitsemise ja toime tulemise tunne
  • Vajadus kogeda enda elu vajaliku ja tähenduslikuna
  • Vajadus olla midagi produtseeriv, põhjustav indiviid

Inimese eksisteerimist ja tegevust mõjutab tema õppimise ja kogemuste omandamise ajalugu ning ümbritsev tõelisus. Seetõttu nähakse inimest muutuva, areneva ja õppimisvõimelisena läbi kogu tema elukaare, mille jooksul tal on võimalik teadlikult mõjutada oma mõtlemist ja tegevust (ibid.).

Tegevusteraapia inimkäsitluse kolm alussammast

  • Inimese väärtus – tingimusteta ja kõigile sama. Inimväärtuse austamine sisaldab endas vastutust ja kohustusi nii teiste kui iseenda suhtes
  • Integriteet – inimese isiksuse ehedus, terviklikus, puutumatus ja solvamatus. Iga inimene on ainulaadne ja individuaalne tervik
  • Enesemääramisõigus – kliendi õigus otsustada oma elu, ravi, hoolduse ja rehabilitatsiooni üle, kui alternatiivid, tagajärjed ja kliendi enda vastutuse suurus on selged

(Klaassen, Salumaa, 2000)

Tegevustes peetakse oluliseks eesmärgistatud tegevust, mida kirjeldatakse järgnevalt:

  • Eesmärgistatud tegevused on tegevusprotsessid, mis nõuavad mõtte ja energia kasutamist ning on suunatud määratud või ihaldatud tulemuse saavutamiseks
  • Tegevuse eesmärk võib olla seotud tegevusprotsessiga (tegevuse kasutamine ängistuse vähendamiseks) või tulemuse (konkreetse oskuse harjutamine)
  • Tegevus peab vastama kultuurilistele väärtustele ja vajadustele
  • Eesmärgistatud tegevuse tulemus ei pea ilmtingimata olema valmistoodang. Kui see

juhtub olema valmistoodang, siis hinnatakse tegevusprotsessi palju tähtsamaks kui valmisprodukti (ibid.)

Eesmärgistatud tegevuse iseloomustus

  • Universaalne

Tegevused, mis leiavad aset kogu aeg meie ümber ja on seotud inimkogemuse kõikide aspektidega. Tegevused, mis on seotud enese eest hoolitsemise, töö ja vaba aja veetmisega.

  • Aluseks tegevuseelduste kasutamisel

Eesmärgistatud tegevus koostöös keskkonnaga nõuab tegevuseelduste kasutamist ning annab võimaluse nende arenguks.

  • Koosneb elementidest, mida on võimalik ära tunda ja analüüsida

Liikumine/ liigutused, tegevuse erinevad astmed, vajalik materjal ja varustus, protsessi tulemus, interpersonaalsed suhted, mis mõjutavad ja on mõjutatud protsessist, võimalik kultuuriline tähendus, vanuse ja soo faktor ning nõutud tegevuseeldused.

  • Holistiline tegevuskäsitlus

Tuleb arvestada antud tegevusega seotud kõiki erinevaid elemente, neid kohandades, üksteisega sidudes ning vahetades saame anda tegevusele täiesti erinevaid tähendusi.

  • Rõhk on tegemisel

Oluline on aktiivne osalus tegevuses (tegemine, mitte tegevusest rääkimine).

(Klaassen, Salumaa, 2000)

1.3 Päevakeskused Eesti näitel

Eestis osutavad päevakeskuse teenust mitmed asutused. Näidetena tuuakse välja Pelguranna Tugikodu, Hellamaa Perekeskus, Merimetsa Tugikeskus, MTÜ Iseseisev Elu ning Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus.

1.3.1Pelguranna Tugikodu

Tegevuse eesmärk on psüühikahäirega inimese maksimaalse iseseisvuse ja toimetuleku saavutamine, et ta omaks sotsiaalselt väärtustatud rolle, oleks edukas ja rahulolev oma

valitud keskkonnas vähima professionaalse sekkumisega; koostöös klientide ja lähedastega korraldada ja arendada raske psüühikahäirega inimestele toetavaid avahooldusteenuseid üle Tallinna.

Pelguranna Päevakeskus - igapäevaeluks vajalike sotsiaalsete oskuste treeningrühmad (eraldi rühmad eesti ja vene keeles; 30 klienti)

  • sotsiaalsete oskuste õpetamine
  • igapäevaelu oskuste õpetamine
  • vaba aja sisustamise õpetamine
  • eneseabigruppide toetamine
  • Sümptomite kontrolli rühmad - haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine
  • Perekoolitusrühmad psüühikahäirega inimeste lähedastele - teadmiste parandamine haigusest, toimetulekust haigusega

(Pelguranna Tugikodu kodulehekülg)

1.3.2Hellamaa Perekeskus

Päevakeskuse eesmärgiks on pakkuda sotsiaalteenuseid, sealhulgas huvi-ja vabaaja tegevust ning avahooldust vanuritele, lastele, noortele peredele, puuetega inimestele ja teistele sotsiaalsete erivajadustega inimestele ning nende perekondadele, toetada aktiivsest tegevusest kõrvale jäänud inimesi;

Eesmärkide saavutamiseks päevakeskus:

  • pakub sotsiaalteenuseid toimetulekuoskuste kujundamiseks, sotsiaalset, juriidilist, psühholoogilist ja arstlikku nõustamist, lepitamisteenust ning teisi sotsiaalteenuseid
  • kaasab laste-, noorte-ja pereprobleemide lahendamiseks oma tegevusse haridus-ja tervishoiuasutuste, politsei, koguduste, tööhõivetalituste, ühenduste ja fondide esindajaid, samuti lapsi või laste poolt valitud isikuid, kes tunnevad laste, noorte ja pere probleeme ja soovivad osaleda nende lahendamises. Loob tugeva sotsiaalvõrgustiku.
  • töötab välja ja viib ellu erinevate sotsiaalsete riskigruppide arengut ja toimetulekut toetavaid programme ja projekte
  • korraldab hooldust ja huvi-ja vabaaja tegevust eakatele, puuetega isikutele, vanemliku hoolitsuseta alaealistele
  • organiseerib psüühilise erivajadusega inimestele iseseisva toimetuleku õpet neile

tavapärases keskkonnas rehabilitatsioonile orienteeritud tegevuste kaudu, püüdes nende erihooldekodudesse suunamist ennetada

  • korraldab infopäevi, nõustamisi, selgitab päevakeskusesse pöördujate vajadusi.

(Hellamaa Perekeskuse kodulehekülg)

1.3.3 Merimetsa Tugikeskus

Ühingu tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste toimetulekut ühiskonnas.

Ühingu eesmärkideks on:

  • krooniliste psüühikahaigustega, vaimse puude ja teiste psüühiliste probleemidega isikutele sobivate töökohtade loomine ja sellele kaasaaitamine
  • toimetulekuraskustega isikute juhendamine, toetamine ja nõustamine
  • toimetulekuraskustega isikute kutsealase täiend- ja ümberõppe korraldamine ja läbiviimine
  • toimetulekuraskustega isikute tegelusteraapia (taastusabi) läbiviimine ja korraldamine nii Ühingu ruumides kui ka väljaspool

(Merimetsa Tugikeskuse Arengukava)

1.3.4MTÜ Iseseisev Elu

Teenuse eesmärk – tavapärases keskkonnas elava inimese pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähendamine inimese rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine ning tavapärases keskkonnas toimetuleku toetamise kaudu. Teenuse eesmärk on kliendi juhendamine, mitte mingil juhul hooldamine.

Mittetulundusühingu Iseseisev Elu eesmärgid on:

  • Toimetulekuraskustega isikutele võimalikult iseseisvama elu võimaldamine
  • Toimetulekuraskustega isikutele kutsealase täiend- ja ümberõppe korraldamine ning läbiviimine
  • Toimetulekuraskustega isikutele sobivate töökohtade loomine ja sellele kaasaaitamine
  • Toimetulekuraskustega isikute nõustamine, juhendamine ja toetamine

(MTÜ Iseseisev Elu Põhikiri)

1.4 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

3.juulil 1993.a. määrusega nr. 312 moodustati Tartu linna kohaliku omavalitsuse asutus Vaimse Tervise Hooldekeskus (Sarapuu, 1998). Alates 1.mai 2003 on asutus muudetud sihtasutuseks nimega Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus (VTHK), mille eesmärgiks on Tartu linna psüühikahäiretega kodanike elukvaliteedi parandamisele ja säilitamisele kaasaaitamine ning nende integreerimine igapäevasesse ellu maksimaalselt iseseisvatena.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses on püstitatud eesmärgi täitmiseks:

  • päevakeskused
  • kaitstud töörühmad
  • geriaatria päevakeskus
  • psühhogeriaatriline pansionaat
  • pansionaat
  • toetatud elamine (k.a. oma kodus)

(VTHK infovoldik, 1999)

Hooldekeskuse töö ülesehitamisel ja korraldamisel on tuginetud Örebro haigla Psühhiaatrilise Rehabilitatsiooni Osakonna (Rootsi), Malmö Ülikooli Haigla Psühhiaatriateenistuse (Rootsi), Sopimusvuori ry. (Soome) ja Kogukonna Residentside Rahvusliku Assotsiatsiooni (Holland) tegevusmudelitele ( Sarapuu, 1998).

Klientidel on võimalik saada ravi-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeteenuseid nii statsionaarselt majutusega keskuses kui ambulatoorselt elamisega kodus või mujal väljaspool hooldekeskust. Inimestele osutatavate teenuste maht, vorm ja sisu sõltuvad abivajaja seisundist, lähikeskkonnast ning vajadustest. Eesmärkide seadmine ning rehabilitatsioon viiakse läbi koos kliendiga (ibid.).

Üks kuu kestva sissevõtuperioodi jooksul hinnatakse kliendi seisundit ja võimeid ning koostatakse koos kliendiga neile tuginev ja lepingus fikseeritav individuaalse arengu plaan, mille alusel klient suunatakse vajalikuks osutunud osakonda. Hindamisfaasis toimub üldise eesmärgi seadmine (ibid.).

Vahetult klientidega tegelevad eakate hooldusosakond, rehabilitatsiooni- ning kogukonnatöö osakond. Sisuline töö kliendiga algab tema suundumisel rühma.

Seoses antud töö teemaga tutvustatakse ainult kogukonnatöö osakonda.

Osakonnas töötab kaks päevakeskust (skisofreeniahaigete päevakeskus – I Päevakeskus; päevahoolduskeskus “Sipsikud”) ja 4 kaitstud töörühma (kunstituba, naiste käsitöö, paberitööd ja puutööd). Kohti on osakonnas kuni 80. Igapäevaelu toetamise teenuse leping on 132 kliendil.

Päevakeskuse tegevuse eesmärgiks on klientide emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste edendamine läbi tegevusteraapia meetodite ning on mõeldud klientidele, kes on alles rehabilitatsiooni süsteemi lülitunud või puudub oskus ja motivatsioon tööks (Sarapuu, 1998)

I Päevakeskuse kliendi iseloomustus

I Päevakeskuse kliendid on vahetult enne keskusesse tulekut viibinud kas haiglaravil või olnud pikemat aega kodus, olles nii isoleeritud ühiskonnast.

Klientide diagnoosiks võib olla skisofreenia, skisoafektiivne häire, meeleolu või isiksusehäire, mõõdukas vaimne alaareng, dementsus. Enamik kliente on skisofreenia diagnoosiga. Kliendid on vanuses 17-65.

Skisofreenia diagnostilised kriteeriumid:

A.Äge etapp

-Hallutsinatsioonid

-Märgatavad meelepetted (pidevalt mitmel päeval või mitu korda nädalas, pikemad kui hetkelised)

-Hajevilolek või märgatav assotsiatsioonide nõrgenemine

-Katatooniline käitumine

-Tunnete väljendamine puudub või ei ole olukorraga seotud

  1. Järelreaktsioon

-Märgatav sotsiaalne eraldumine

-Toimetulek peamistes rollides märgatavalt halvenenud

-On märgata omapärast käitumist

-Tunnete väljendamine vähenenud või ei sobi konteksti

-Kõne läheb asjast mööda, on ebamäärane, liiga üksikasjadesse laskuv, või kõne on vähene või sisutühi

-Kummalisi uskumusi või maagilisi mõtteid

-Ebatavalisi tähelepanekuid

-Märgatav algatusvõime, huvi või energia puudus

(Seppälä, 2001)

Päevakeskuse teenus on Eestis uus, vaatamata sellele osutab antud teenust mitu asutust.

II METOODIKA

2.1 Uurimuse teoreetiline lähtekoht

Antud kvalitatiivse uurimuse raamistik põhineb seminaritöös läbitöötatud teoreetilistest põhimõistetest. Tähtsamad mõisted on seotud psüühilise erivajadusega inimeste jaoks mõeldud päevakeskuse kui teenusega.

Kasutatud mõisted:

  • Igapäevaelu toetamine – teenus, mille eesmärgiks on tavapärases keskkonnas elava inimese pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähendamine inimese rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamise ja tavapärases keskkonnas toimetuleku kaudu (Paavel jt, 2000/2001)
  • Tegevusjuhendaja – isik, kes organiseerib klientide tegevust rühmas (Lisa 1)
  • Koordinaator – isik, kes tegeleb konkreetse kliendi kõigi probleemidega. Vastutab konkreetse kliendi tegevusplaani täitmise eest (Lisa 2)

Uurimus on tehtud Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses (VTHK) ajal, kui seal toimuvad suured muudatused. Üheks muudatuseks on staatuse muutus munitsipaalasutusest sihtasutuseks. Teiseks muutuseks on töörühmade kolimised kõrval majja, kuhu on planeeritud tulevikus ka Päevakeskuse kolimine. Kolmandaks oluliseks muutuseks on töötajate vahetumine. Intervjuud töötajatega on tehtud enne, kui uued töötajad tööle võeti. Seoses sellega on praeguseks toimunud mõned muutused, mis intervjuudes ei ole kajastatud.